ATH laps ja …

ATH laps ja perekond

Kooselu ja suhtlemine ATH lapsega võib olla päris väsitav ja vanematelt ning teistelt pereliikmetelt palju energiat ja vastupidavust nõudev. Tihti tunnevad lapsevanemad end süüdi, et nad ei saa lapsega hakkama. Tagasiside koolist, märkused tuttavatelt ja mittemõistmine vanavanemate poolt on tihi pigem negatiivsed ja see omakorda süvendab abitust.

ATH lapse käitumisprobleemide korrigeerimisel on lapsevanematel väga suur ja oluline osa. Õigete pedagoogiliste võtetega on võimalik lapse käitumist mõjutada positiivses suunas.

1. Sea sisse kindel elurütm.

ATH lastele on väga vaja selgeid piire: kindlaid reegleid hommikusel ärkamisel, söömisel, õppimisel, sõpradega kohtumisel, telekavaatamisel ja magamaminekul.

2. Varu aega.

ATH lapsel vajavad pisut rohkem aega igapäevatoimetustega hakkamasaamisel.

3. Lapsevanemate põhimõtted kasvatuse osas peavad ühtima.

Lapsel on väga raske aru saada, mida temalt nõutakse, kui isa keelab aga ema lubab.

4. Ära ole manipuleeritav.

Kui midagi on otsustatud, siis peaks vanem endale kindlaks jääma. Lapse jaoks on segadust tekitav kui üks hetk ei lubata midagi, mõne aja pärast aga antakse alla ja lubatakse.

5. Õdedele-vendadele tuleb selgitada ATH lapse käitumist ja sellega seonduvat.

6. Ka vastupidi, enne uue pereliikme sündimist vajab ATH laps põhjalikku selgitust ja ettevalmistamist.

7. Lapsevanem vajab ka puhkust.

Leia aega puhkuseks, väljapuhanuna oled parem lapsevanem.

8. Jagatud mure on pool muret

Räägi spetsialistiga, hea sõbrannaga, käi tugirühmas. Kohtumistel tugirühmas teiste vanematega, õpetajatega saab nii mõnigi mure lahenduse. On hea rääkida inimestega, kes on samas olukorras ja mõistavad sind.

 

ATH laps ja lasteaed

Väikelastel esineb raskusi uinumisega, uni on rahutu ja katkendlik, rinnaga toitmisel esinevad imemisraskused, toitmise ajal on nad sageli nutlikud. Need väikelapsed on sageli rahutud, kergesti häiritavad, enese rahustamiseks võivad nad intensiivselt pöialt imeda, end küljelt küljele kõigutada, oma pead kiigutada või vastu voodit prõmmida. Neile ei pruugi meeldida pikalt süles istuda, seetõttu kaebavad vanemad sageli, et neil on raske luua lapsega harmoonilist suhet ning vanemad süüdistavad end oskamatuses.

Kõiki eelkooliealisi lapsi iseloomustab väljendunud füüsiline aktiivsus, lühiajaline tähelepanuvõime ja impulsiivne käitumine. Ealisest normist enam väljendunud aktiivsus ilmneb just struktureeritud tegevustes ja olukordades, ATH-ga laps ei suuda sellistes olukordades rahulikult paigal püsida, ta suundub pidevalt ühelt tegevuselt teisele, tema tegevuse eesmärgid vahelduvad ootamatult ja kiiresti, ta ei suuda endale iseseisvalt kestvamat huvitavat tegevust leida. Vaatamata väljendunud motoorsele üliaktiivsusele on need lapsed sageli motoorselt kohmakad, seetõttu esineb suur traumade oht. Liigutuste koordinatsiooni ja kõne areng on sageli hilinenud. Korraharjumuste ja igapäevaste rutiinide harjutamine kulgeb  vaevaliselt.

Hüperaktiivsele väikelapsele tekitavad igapäevased tegevused nagu söömine, riietumine, magamaminek, lasteaias käimine tihti riidusid. Ent just igapäevaste tegevuste õppimise kaudu laps areneb ning ta saab teadmise, et tuleb tulevikus ise toime.

– Õpeta lapsele riietumistehnikat ning osta riideid, mida on lapsel endal kerge selga panna;
– Õhtul pane lapse riided valmis sellises järjekorras, kuidas need selga peab panema;
– Sinu ootused peavad vastama lapse eale ja arengutasemele. Toeta lapse iseseisvat tegutsemist, aga mõtle ka sellele, kui palju ta vajab veel täiskasvanu abi;
– Õues käimine muuda päeva regulaarseks osaks, kuna väljas mängimine annab talle võimaluse kulutada energiat ja liikuda;
– Anna lasteaiale informatsiooni oma hüperaktiivsest lapsest;
– Jaga kasvatajale vihjeid asjadest, mis last köidavad, aitavad;
– Koosta koos lasteaiaga kirjalik tegevusplaan, kus lepitakse kokku ühised mängureeglid lapse kasvatuses ja hoius. Igapäevaseid tegevusi lasteaia ja kodu vahel on hea teada anda vihiku abil, kuhu kirjutatakse lasteaias toimunud sündmused, mitte märkused;
– Aita last sotsiaalsete kontaktide loomisel ja hoidmisel. Tee lapsega koos läbi neid sotsiaalseid olukordi. Seleta, kuidas teiste lastega suheldakse;
– Teavita last eelseisvast väljaminekust (nt külla, arsti juurde vms). Katseta ja leia oma lapsele sobiv etteteatamise aeg;
– Varu kõikideks tegevusteks piisavalt aega.

 

ATH laps ja kool

Nooremas koolieas on ATHga lapsed võrreldes teiste eakaaslastega motoorselt tunduvalt aktiivsemad, seda nii struktureeritud kui vabas tegevuses. Nad on vähem orienteeritud tulemusele, neil on suuri raskusi kestvat vaimset pingutust nõudvate ülesannete sooritamisel. Neil on raske keskenduda rohkem kui ühele stiimulile korraga, seetõttu vajavad nad eakaaslastest rohkem välist organiseerivat abi. Suhetes eakaaslastega tekivad sageli konfliktid, kuna ATHga lapsed ei suuda kinni pidada kokkulepitud mängureeglitest, käituvad väga jõuliselt, seetõttu on nad sageli teiste laste poolt tõrjutud.

Noorukieas on tendents hüperaktiivsuse vähenemisele. Väljendunud impulsiivse käitumise püsimine noorukieas võib kaasa tuua eale esitatavate suuremate sotsiaalsete nõudmistega vastuollu sattumise, mille tõttu saab ATHga noorukile osaks suurem kriitika nii täiskasvanute kui eakaaslaste poolt, mis omakorda soodustab noorukil teiste psüühikahäirete, nagu depressioon, käitumishäired, psühhoaktiivsete ainete tarvitamine kujunemist (1; 6).
Hüperaktiivne ehk ATHga koolilaps vajab palju mõistmist, toetust ja kogu kooli personali abi õppimise, käitumise ja suhtlemisega edukaks toimetulekuks.

– Pane laps istuma õpetaja lähedale, et oleks võimalik pidev silmside, pinginaabriks rahulik õpilane, kes pakub talle positiivset eeskuju. Seinad peaksid olema vabad liigset tähelepanu äratavatest materjalidest;
– Jaga pikad ülesanded väiksemateks osadeks, et laps näeks töö lõppu ja tulemust. Kasuta koos suuliste juhenditega ka kirjalikke;
– Lepi klassijuhatajaga kokku, et ta aitaks jälgida, kas lapsel saavad kõik kodused tööd ja järelvastamiste ajad päevikusse kirja;
– Lepi lapsega kokku koduste ülesannete tegemise aeg ja reeglid ning muutke need igapäevaseks;
– Koduste ülesannete tegemine tuleb lapsele sisse harjutada. Õppimist soodustab kindla ajakava olemasolu;
– Hüperaktiivsele lapsele sobib arvuti. See mitte ainult ei motiveeri, vaid sobib ka tema tajulaadiga – esitab materjali liigendatuna, annab kohest tagasisidet ja ei sõima. Elutuba on arvuti jaoks parim koht, nii saab laps teiste pereliikmetega suhelda. – – – Leppige kokku igapäevase arvutikasutamise aeg;
– Sea sisse regulaarsed kohtumised õpetajaga ning leidke viise, kuidas teineteist aidata. Teise poole süüdistamine ei aita koostööle kaasa, edu korral proovige pigem teineteist tunnustada;
– Küsi lapselt, kuidas tal on kõige parem õppida. Laps on ekspert ja teab ise kõige paremini!

 

Laagrid, trennid ja hobid

 

Suvelaagrid lastele:

Venekeelsed suvelaagrid, kus ATH lapsed on puhanud ja millega Tallinna venekeelse ATH tugirühma lapsevanemad on siiani rahul olnud:

Viking Tiigrid – www.vikingtiigrid.ee
Vihasoo laager – www.vihasoo.ee
Kotka laager – www.kotkalaager.ee

Eestikeelsed suvelaagrid, kus ATH lapsed on puhanud ja millega Tallinna eestikeelse ATH tugirühma lapsevanemad on siiani rahul olnud:

Rannapungerja Noortelaager – www.rannapungerjalaager.ee

Lisaks on võimalik kodulehelt http://www.noortelaagrid.edu.ee/?keel=ee leida infot üle Eesti tegutsevate laagrite kohta.